Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot. Nimetatud sätte sõnastusest järeldub, et kapitali suurus ei ole konstantne suurus ning see võib olla seadusega sätestatud miinimumist kõrgem ning tekitab küsimuse, milleks ja millal oleks otstarbekas või lausa kohustuslik osakapitali suurust muuta. Paljuski tundub osakapital vaid number, mille määramine on osaühingu asutamisel kohustuslik. Käesoleva artikli eesmärk on avada osakapitali erinevate funktsioonide kaudu põhjused, miks ja millal on mõnikord otstarbekas või lausa kohustuslik muuta osakapitali suurust, millised on erinevad alternatiivid kapitali suuruse muutmisele.

Euroopa nn õiguskaitsemeetmete direktiiviga muudetakse riigihankelepingute sõlmimisel esinevate rikkumiste vastase võitluse tõhustamise eesmärgil seni kehtinud regulatsiooni.

Meetme eesmärk on konkurentsi tagamine ja uute ärivõimaluste loomine kogu Euroopa Liidus. Eestis on vastavasisuline eelnõu alles riigikogu menetluses.

Seni jäänukski teistele huvitatutele üksnes hüpoteetiline võimalus nõuda kahju hüvitamist. Tõsiseim hankemenetluse rikkumine on lepingu sõlmimine hankemenetlust korraldamata. Sellise rikkumise vastu näeb direktiiv ette hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimaluse kõigile, kellelt on ebaseaduslikult võetud võimalus hankel avatud ja ausate tingimuste alusel konkureerida.

Alates uuest aastast tegutsevad kõigis neljas politseiprefektuuris korruptsiooniga tegelevad üksused. Kuivõrd varasemast kohtupraktikast nähtuvalt on korruptsioonikuritegudes aastatel 2006-2008 põhiliselt süüdi mõistetud politsei- ja tolliameti töötajaid, võiks deduktsioonimeetodil jõuda järeldusele, et tegemist on riigieelarve palgakärpeid leevendava üksusega. Nali naljaks, aga viidatud kohtulahendid ei moodusta tegelikkuses isegi mitte jäämäe veepealset osa probleemist, millega võitlemiseks pidas riik vajalikuks luua eraldi regionaalsed üksused. Kas selliste üksuste järele on ka tegelikult vajadus või on tegemist poliitilise võitluse äärmusliku abivahendiga?

Need, kes ei ole varem õigusabiteenust ostnud, ei söanda mõnikord küsida, millised erinevad advokaadi (büroo) töö tasustamise võimalused olla võiks. Samas on tegemist puhtalt kokkuleppimise asjaga. Meie omalt poolt oleme reeglina huvitatud lihtsaimast arvestussüsteemist- tunnitasupõhisest. See aga ei tähenda, et küsimuse tõstatamisel ei oleks valmis arutama ka muid võimalusi. Mõnikord ei ole klient aga ise alternatiivsetest võimalustest huvitatud. Alljärgnevalt selgitan kliendilepingu ühe olulise osa- advokaadi töö tasustamine- võimalusi (eelkõige kohtuasjades).
 

Ettevõtjate praktikas on üha sagedasemad olukorrad, kus mõne äritehingu või –toimingu tegemine on takistatud, sest Äriregistri andmetel on äriühingu juhatuse liikme ametiaeg lõppenud. Äriseadustik (edaspidi ÄS) sätestab analoogiliselt osaühingute ja aktsiaseltside puhul, et juhatus valitakse tähtajaliselt (osaühingute puhul ÄS § 184 lg 2 ja aktsiaseltside puhul ÄS § 309 lg 2). Eelnimetatud tähtaeg varieerub 3-5 aastani. Juhul, kui soovitakse, et juhatuse liikmetena jätkavad senised isikud, siis tuleb nende ametiaega õigeaegselt ja korrektselt pikendada.

Paljud, kes on sattunud mõne vaidlusega kohtusse, kirjeldavad kogetut sõnadega uskumatu, vale, demagoogia, rumalus jms. Mõni kirjutab kogemustest ajakirjanduses, mõni loob lausa veebilehti. Seejuures ei sõltu hinnang sellest, kas lõpuks vaidlus võidetakse või kaotatakse. Kas aga selline kriitika on alati õigustatud ja mis võib esile kutsuda need emotsioonid ning kas on ka midagi endale teadvustamiseks enne vaidlusega (tsiviil)kohtusse sattumist, on alljärgneva teemaarenduse sisuks.