Hansalaw Blog

Osakapitali suuruse muutmine – milleks ja millal?

Tue, 08 Mar 2011 08:00:00 EET

Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot. Nimetatud sätte sõnastusest järeldub, et kapitali suurus ei ole konstantne suurus ning see võib olla seadusega sätestatud miinimumist kõrgem ning tekitab küsimuse, milleks ja millal oleks otstarbekas või lausa kohustuslik osakapitali suurust muuta. Paljuski tundub osakapital vaid number, mille määramine on osaühingu asutamisel kohustuslik. Käesoleva artikli eesmärk on avada osakapitali erinevate funktsioonide kaudu põhjused, miks ja millal on mõnikord otstarbekas või lausa kohustuslik muuta osakapitali suurust, millised on erinevad alternatiivid kapitali suuruse muutmisele.

Riigihangete seadus 2011 ning enim vaidlusi tekitanud sätted

Mon, 17 Jan 2011 17:00:00 EET

01.01.2011 hakkas kehtima muudetud riigihangete seadus (RHS), millega püütakse muuta selgemaks seni kehtinud sätteid, samas on püütud ühtlustada kehtivat õigust. Üheks näiteks, mis ilmestab seadusandja püüdu kaotada senine olukord, kus riigihankeõigus oli Eesti õigussüsteemis oma reeglite poolest eraldiseisev õiguse osa, on maksuvõlg hankemenetlusest kõrvaldamise alusena. Olulised muudatused viidi sisse ka alltöövõtjate, tähtaegade, hankelepingu tühisuse ja vaidlustusmenetluse osas.

Kuni 31.12.2010 kehtinud RHS redaktsiooni § 38 lg 1 p 4 sätestas, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud.

Riigihangete infoallikad ja probleemid pakkujate maksuvõlgadega

Mon, 20 Dec 2010 20:00:00 EET

Riigihangete seadus (RHS) sätestab hankijale hangetest teavitamise kohustuse tulenevalt hankemahust ehk eeldatavast hanke maksumusest.

RHS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi riigihanke piirmäär) käesoleva seaduse tähenduses on 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot.

RHS § 28 lg 1 sätestab, et avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi alustamiseks esitab hankija registrile registri veebilehe kaudu hanketeate.

Peamised vead, mida tehakse riigihankes osalemisel

Fri, 10 Dec 2010 10:00:00 EET

Üheks peamiseks veaks, mis üha sagedamini riigihangetes ette tuleb, on pakkumuse esitamine teades, et kõikidele hanketeates ja hankedokumendis seatud tingimustele ei vastata või hange on avastatud liiga hilja ning osa dokumentidest jäetakse esitamata.

Mida tasub silmas pidada riigihanke pakkumust tehes

Mon, 08 Nov 2010 08:00:00 EET

Riigihanke pakkumust tehes on vaja eesmärgini jõudmiseks omada vähemalt kolme teadmist.

Esiteks tuleb arvestada, et riigihange on rangelt reguleeritud protsess.
Teiseks tuleb endale teadvustada, et hankija käes on "köie" jämedam ots.
Kolmandaks ei saa kunagi olla liiga kindel, et protsess lõpeb lepingu allkirjastamisega, mistõttu tuleb end juba varakult tagasilöökide vastu kindlustada.

Haigushüvitise maksustamine

Wed, 30 Jun 2010 05:00:00 EEST

Juba 1. juulist 2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 2 kohaselt maksab haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust (mõningate eranditega) ja alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa.

Seega on tänaseks eelpool mainitud regulatsioon kehtinud juba pea aasta ja võiks eeldada, et kõik probleemid antud teemal on lahendatud ja kiiresti muudetud seadust vajadusel ka muudetud - kuid kas see on ikka nii?

Maksuhalduril puudus õigus mitteseotud isikute vahelist 2008. aasta käivet KMS § 12 lg 4 alusel korrigeerida

Wed, 16 Jun 2010 16:00:00 EEST

Valdamisega seotud isiklikule kasutusõigusele kohaldub maksuvabastus

Wed, 16 Jun 2010 16:00:00 EEST

Käibemaks ja ehitustegevuse alustamine välisriigis

Fri, 11 Jun 2010 11:00:00 EEST

Alustades ehitusteenuse osutamist välisriigis peab Eesti ettevõte pöörama tähelepanu töö tegemise riigis sätestatud kohustustele (registreerimine, teavitamine, deklareerimine) ja sealhulgas ka võimalikule maksukohustusele. Sõltuvalt riigist võib ettenähtud toimingu(te) tegemata jätmine kaasa tuua ebameeldivaid kohustusi, nagu trahv, mitteõigeaegselt tasumata maksu viivis, avansilise maksu kinnipidamine või mõnedes riikides isegi kõrgema maksumääraga maksu.

Kuna reeglid ja nõutavate toimingute maht on riikide lõikes erinev, siis parema ülevaate saamiseks kirjeldan käesolevas artiklis välisriigis ehitusteenuse osutamisega kaasnevate kohustuse ja vajalike toimingute mõju naaberriigi, Soome, näite varal.

Viivistest, saldoteatistest ja arvete maksmisest

Fri, 26 Mar 2010 01:00:00 EET

Osakapitali sissemaksmise regulatsiooni lihtsustamine: kas lahendus või probleem?

Mon, 22 Mar 2010 22:00:00 EET

Olukorras, kus kogu maailm vaevleb majanduskriisis, ettevõtlus toppab ja töökohad kaovad tohutu kiirusega, on hädasti vaja lahendusi. Euroopa Liidu tasandil on loomisel Euroopa osaühingu kontseptsioon, mille kohaselt oleks võimalik asutada äriühingut osakapitali suurusega 1 euro. Eesti on ilmselt EL-ist eeskuju võttes välja töötanud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koostajad panustavad eelkõige osaühingu asutamise ja juhtimise vormilisele lihtsustamisele, mis nende hinnangul peaks soodustama ettevõtlusega alustamist ja ehk leevendab ka kasvavat tööjõu probleemi. Juhul, kui eelnõu seaduseks saab, on ühe muudatusena edaspidi osaühingut võimalik asutada ja juhtida ilma, et osanikud peaksid osakapitali reaalselt sisse maksma. Esmapilgul pole sellisel regulatsioonil ettevõtja seisukohast vigagi, kuid kõik pole kuld, mis hiilgab. Käesoleva artikli eesmärgiks on analüüsida mõningaid kapitalinõuetega seonduvaid praktilisi probleeme.

Kapitalimahutus äriühingusse kannab endas mitmeid eesmärke. Üks neist on EL nn 2. äriühinguõiguse direktiivi preambula kohaselt osanike ja võlausaldajate miinimumkaitse tagamine osakapitali avalikustamise ja säilitamise kaudu.

Äriühingu omaniku sõidu- ja majutuskulude maksustamisest

Sun, 28 Feb 2010 03:00:00 EET

Maksuvabalt on võimalik hüvitada lähetuse sõidu- ja majutuskulusid või siis kulud, mis pole vaadeldavad lähetusena TuMS § 13 lg.3 p.1 tähenduses, kuid mis on tehtud äriühingu huvidest lähtudes ja mis on selle tegevuseks või arenguks vajalikud.

TuMS § 13 lg.3 p.1 piirab lähetuskulude maksmise järgmiste isikutega: teenistuja, töötaja, juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liige. Aktsionäre-osanikke seadus otsesõnu ei nimeta, seega pelgalt viitest omaniku staatusele iseenesest kindlasti ei piisa, et lugeda vastav kulu lähetuseks või seotuks ettevõtlusega.

Arvamus: riigihanked ausamaks

Wed, 10 Feb 2010 10:00:00 EET

Euroopa nn õiguskaitsemeetmete direktiiviga muudetakse riigihankelepingute sõlmimisel esinevate rikkumiste vastase võitluse tõhustamise eesmärgil seni kehtinud regulatsiooni.

Meetme eesmärk on konkurentsi tagamine ja uute ärivõimaluste loomine kogu Euroopa Liidus. Eestis on vastavasisuline eelnõu alles riigikogu menetluses.

Seni jäänukski teistele huvitatutele üksnes hüpoteetiline võimalus nõuda kahju hüvitamist. Tõsiseim hankemenetluse rikkumine on lepingu sõlmimine hankemenetlust korraldamata. Sellise rikkumise vastu näeb direktiiv ette hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimaluse kõigile, kellelt on ebaseaduslikult võetud võimalus hankel avatud ja ausate tingimuste alusel konkureerida.

"Tere! Olete ühenduses politsei korruptsioonikuritegude teenistusega!"

Fri, 15 Jan 2010 15:00:00 EET

Alates uuest aastast tegutsevad kõigis neljas politseiprefektuuris korruptsiooniga tegelevad üksused. Kuivõrd varasemast kohtupraktikast nähtuvalt on korruptsioonikuritegudes aastatel 2006-2008 põhiliselt süüdi mõistetud politsei- ja tolliameti töötajaid, võiks deduktsioonimeetodil jõuda järeldusele, et tegemist on riigieelarve palgakärpeid leevendava üksusega. Nali naljaks, aga viidatud kohtulahendid ei moodusta tegelikkuses isegi mitte jäämäe veepealset osa probleemist, millega võitlemiseks pidas riik vajalikuks luua eraldi regionaalsed üksused. Kas selliste üksuste järele on ka tegelikult vajadus või on tegemist poliitilise võitluse äärmusliku abivahendiga?

Maksuotsuse täitmise peatamine vajab kiirendamist

Thu, 14 Jan 2010 14:00:00 EET

Maksuotsuse vabatahtlikku täitmise tähtaja (mitte vähem kui 30 päeva maksuotsuse kättesaamisest) möödumisel ootavad maksuotsusega määratud maksusummat mittetasunud ettevõtjat mitmed ebameeldivused. Maksuhaldur avaldab enda kodulehel maksuvõlglaste registris ettevõtja maksuvõla, mille suurus kajastub ka krediidiinfos. Lisaks sellele avaldab maksuhaldur ka sellelt maksusummalt arvestatud maksuintressi. Maksuhalduril tekib õigus hakata maksuvõlga sundkorras sisse nõudma, mis tähendab esialgu ettevõtja varale käsutamise keelumärgi või hüpoteegi seadmist ja pangakontode arestimist. Samuti tuleb ettevõtjal arvestada, et jooksvate maksukohustuse tasumisel täidetakse kohustused nende tekkimise järjekorras, st esmalt vähendatakse maksuotsusest tulenevalt maksuvõlga. Selliseid ebameeldivusi saab ära hoida muidugi maksuotsusega nõutud maksusumma tasumisega. Teatud leevendust annab ka maksuvõla ajatamine.

Juhatuse liikme ametiaja pikendamine

Wed, 13 Jan 2010 13:00:00 EET

Ettevõtjate praktikas on üha sagedasemad olukorrad, kus mõne äritehingu või –toimingu tegemine on takistatud, sest Äriregistri andmetel on äriühingu juhatuse liikme ametiaeg lõppenud. Äriseadustik (edaspidi ÄS) sätestab analoogiliselt osaühingute ja aktsiaseltside puhul, et juhatus valitakse tähtajaliselt (osaühingute puhul ÄS § 184 lg 2 ja aktsiaseltside puhul ÄS § 309 lg 2). Eelnimetatud tähtaeg varieerub 3-5 aastani. Juhul, kui soovitakse, et juhatuse liikmetena jätkavad senised isikud, siis tuleb nende ametiaega õigeaegselt ja korrektselt pikendada.

Mis toimub kohtus?

Sun, 03 Jan 2010 03:00:00 EET

Paljud, kes on sattunud mõne vaidlusega kohtusse, kirjeldavad kogetut sõnadega uskumatu, vale, demagoogia, rumalus jms. Mõni kirjutab kogemustest ajakirjanduses, mõni loob lausa veebilehti. Seejuures ei sõltu hinnang sellest, kas lõpuks vaidlus võidetakse või kaotatakse. Kas aga selline kriitika on alati õigustatud ja mis võib esile kutsuda need emotsioonid ning kas on ka midagi endale teadvustamiseks enne vaidlusega (tsiviil)kohtusse sattumist, on alljärgneva teemaarenduse sisuks.

Kuidas riigihankel allhankijale tünga tehakse I

Sun, 27 Dec 2009 02:00:00 EET

Avaldame järgneva õpetliku loo kliendi E nõusolekul. Mitte väga ammu toimus ehitushange, mille võitis Eesti üks suurimaid ja vanemaid ehitusfirmasid F. Võitsid madalaima hinnapakkumisega. Kas aga madalaim hinnapakkumine oli võimalik heas usus koostatud äriplaani alusel või kavandati juba algusest peale tüngategemine?

Kuidas leppida advokaadiga kokku töö tasustamises?

Sat, 26 Dec 2009 01:00:00 EET

Need, kes ei ole varem õigusabiteenust ostnud, ei söanda mõnikord küsida, millised erinevad advokaadi (büroo) töö tasustamise võimalused olla võiks. Samas on tegemist puhtalt kokkuleppimise asjaga. Meie omalt poolt oleme reeglina huvitatud lihtsaimast arvestussüsteemist- tunnitasupõhisest. See aga ei tähenda, et küsimuse tõstatamisel ei oleks valmis arutama ka muid võimalusi. Mõnikord ei ole klient aga ise alternatiivsetest võimalustest huvitatud. Alljärgnevalt selgitan kliendilepingu ühe olulise osa- advokaadi töö tasustamine- võimalusi (eelkõige kohtuasjades).

Maksuvõla ajatamine on võimalik ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal

Mon, 02 May 2011 02:00:00 EEST

Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat Vahur Kivistik esindas klienti positiivses kohtuvaidluses Riigikohtus haldusasjas nr 3-3-1-48-10, milles käsitleti maksuvõla ajatamise lubatavust, kui maksuotsuse täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud.

Riigikohus asus 25.04.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-10 seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võta ära maksukohustuslasele soodsate abinõude rakendamise võimalust. Maksuvõla ajatamine kui maksukohustuslasele soodsa sisuga otsuse tegemine on lubatud ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal.

Samuti on Riigikohus selgitanud ajatamisotsuse võimalikke lisatingimusi, esialgse õiguskaitse mõju ajakava täitmisel ning õiguskaitse määrusele esitatavaid nõudeid.

Abikaasade varaühisus uues perekonnaseaduses

Tue, 26 Apr 2011 01:00:00 EEST

Uue perekonnaseaduse (PKS) rakendussätetest (§ 211) tuleneb, et kui enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse varasemalt sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates PKS jõustumisest (st. alates 01.07.2010) varaühisuse kohta sätestatut. Varaühisus vastab oma sisult ja mõttelt vanas perekonnaseaduses sätestatud seadusjärgsele abieluvarareziimile, mille puhul kuulusid ühisvarasse kõik abielu kestel soetatud esemed ja muud varalised õigused (v.a. seaduses toodud erandid).

Elatise väljamõistmine ja maksustamine kehtivas seadusandluses

Tue, 26 Apr 2011 01:00:00 EEST

1. juulil 2010 jõustus uus perekonnaseadus (PKS) mis vahetas välja 1995 aastast kehtinud senise perekonnaseaduse. Viimane põhines olulises ulatuses nõukogudeaegse Abielu- ja perekonnakoodeksi (APEK) sätetel, mistõttu seda sageli nimetatigi APEK-i modifitseeritud variandiks.

Kuna hagiga kohtusse pöördumise aluseks on isiku rikutud või vaidlustatud õiguste kaitse, siis tuleb ka elatisenõude esitamisel eeldada olukorda, kus seadusega sätestatud ülalpidamiskohustust selleks kohustatud isiku poolt vabatahtlikult ei täideta. Erinevalt senikehtinud PKS-st on ülalpidamist vajav abikaasa õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega, saab ülalpidamist enne täisealist last ja muid sugulasi ning see ei ole enam seotud varasemas seaduses toodud kindlate alustega. Abikaasat tuleb ülal pidada igal juhul kui too ei suuda tulla ning abikaasa ülalpidamise juures ei mängi enam rolli kohustatud isku varaline olukord; sarnaselt alaealiste lastega on ülalpidamiskohustuslik abikaasa kohustatud jagama abivajava abikaasaga kõiki olemasolevaid vahendeid.

Mida tasub teada üüritehingu maksustamisest, kui äriühing üürib kontoriruume eraisikult

Thu, 17 Mar 2011 17:00:00 EET

Praktikas ei ole harvad juhtumid, kui eraisik on otsustanud tühjana seisvad ruumid või korteri anda juriidilise isiku kasutusse. Sõltuvalt üüritehingu tingimustest ja sisust võivad olla erisused maksustamise tagajärgedes.

Käesolevas artiklis on käsitletud mõningaid olulisemaid aspekte, mida selliste üüritehingute juures silmas pidada.

Teise äriühingu huvides tehtud kulutus võib olla ettevõtlusega seotud

Mon, 14 Feb 2011 14:00:00 EET

Tavapäraselt kuuluvad maksustamisele kulutused või väljamaksed, mis ei ole tehtud äriühingu huvides ning seotud tema ettevõtlusega. Riigikohus sisustas hiljutises lahendis 02.02.2011 kohtuasjas 3-3-1-89-10 (Kelmari Invest OÜ) ettevõtlusega seotud kulu mõistet olukorras, kui kulutus on tehtud teise äriühingu huvides.

Vastutusotsusest

Mon, 06 Dec 2010 06:00:00 EET

Viimasel ajal on maksuhaldur asunud järjest rohkem andma vastutusotsuseid, millega nõutakse äriühingu võlad sisse juhatuse liikmetelt. Alljärgnevalt on käsitletud vastutusotsuse andmise aluseid ning juhatuse liikme vastutuse eelduseid.

Solidaarse maksuvõla korral peab maksuhaldur intressi arvestamisel arvesse võtma mõlema solidaarvõlgniku enammakset

Tue, 16 Nov 2010 16:00:00 EET

MKS § 119 lg-st 2 tuleneb summeeritud intressi arvestamise põhimõte, mille kohaselt arvestatakse intressi maksuvõla summalt, mis võrdub kõikide riiklikke maksude maksuvõla ja enammakstud maksusumma vahega. Seadus ei täpsusta, kuidas tuleb intressi arvestada solidaarse maksuvõla korral. Solidaarse maksuvõlaga on tegemist olukorras, kui konkreetse maksuvõla eest vastutavad kaks või enam isikut ning maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõlga sisse kas ühelt või samaaegselt kõigilt. Selline solidaarne maksuvõlg tekkis ka seekord, kui Maksu- ja Tolliamet määras

Dokumentide kättetoimetamisest maksumenetluses

Fri, 15 Oct 2010 15:00:00 EEST

Maksukorralduse seadus annab maksuhaldurile väga laiad võimalused ise valida kättetoimetamise viis. Nii võib amet isegi maksuotsuse, millega määratakse miljoneid kroone täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse, saata lihtkirjaga. MKS § 54 lg.6 kohaselt Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt valib maksuhaldur ise, millist kättetoimetamise võimalust kasutada.

Märgata on maksuhalduri poolset totaalset püüet kulusid kokku hoida, mis on viinud dokumentide kättetoimetamisel kõige odavamate lahenduste kasutamisele.

Vaatluse ja "vaatluse" läbiviimisest maksumenetluses

Fri, 15 Oct 2010 15:00:00 EEST

Kommentaar Äripäeva 07.10.2010 artiklile “Kuidas käituda, kui maksuamet tuleb külla?”

Tuleb teha vahet, kas tegemist on kriminaalmenetluse raames läbiviidava läbiotsimisega, milleks on olemas kohtu või prokuratuuri luba või on tegu maksumenetluse käigus toimuva vaatlusega, mida reguleerib maksukorralduse seadus ( MKS ). MKS § 72 lg.1 sätestab otsesõnu, et maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.