01.01.2011 hakkas kehtima muudetud riigihangete seadus (RHS), millega püütakse muuta selgemaks seni kehtinud sätteid, samas on püütud ühtlustada kehtivat õigust. Üheks näiteks, mis ilmestab seadusandja püüdu kaotada senine olukord, kus riigihankeõigus oli Eesti õigussüsteemis oma reeglite poolest eraldiseisev õiguse osa, on maksuvõlg hankemenetlusest kõrvaldamise alusena. Olulised muudatused viidi sisse ka alltöövõtjate, tähtaegade, hankelepingu tühisuse ja vaidlustusmenetluse osas.

Kuni 31.12.2010 kehtinud RHS redaktsiooni § 38 lg 1 p 4 sätestas, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud.
 

Riigihangete seadus (RHS) sätestab hankijale hangetest teavitamise kohustuse tulenevalt hankemahust ehk eeldatavast hanke maksumusest.

RHS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi  riigihanke piirmäär) käesoleva seaduse tähenduses on 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot.

RHS § 28 lg 1 sätestab, et avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi alustamiseks esitab hankija registrile registri veebilehe kaudu hanketeate.

Üheks peamiseks veaks, mis üha sagedamini riigihangetes ette tuleb, on pakkumuse esitamine teades, et kõikidele hanketeates ja hankedokumendis seatud tingimustele ei vastata või hange on avastatud liiga hilja ning osa dokumentidest jäetakse esitamata.

Riigihanke pakkumust tehes on vaja eesmärgini jõudmiseks omada vähemalt kolme teadmist.