Alustades ehitusteenuse osutamist välisriigis peab Eesti ettevõte pöörama tähelepanu töö tegemise riigis sätestatud kohustustele (registreerimine, teavitamine, deklareerimine)  ja sealhulgas ka võimalikule maksukohustusele. Sõltuvalt riigist võib ettenähtud toimingu(te) tegemata jätmine kaasa tuua ebameeldivaid kohustusi, nagu  trahv, mitteõigeaegselt tasumata maksu viivis, avansilise maksu kinnipidamine või mõnedes riikides isegi kõrgema maksumääraga maksu.

Kuna reeglid ja nõutavate toimingute maht on riikide lõikes erinev, siis parema ülevaate saamiseks kirjeldan käesolevas artiklis välisriigis ehitusteenuse osutamisega kaasnevate kohustuse ja vajalike toimingute mõju naaberriigi, Soome, näite varal.

Ehitustegevus Soomes ja kinnipeetav avansiline maks

Kui minna teise riigi territoorimile teenust osutama, tuleb arvestada, et tegevuse kindlatele tunnustele ja tingimustele vastavuse korral on töö tegemise koha riigil õigus saada sellest tegevusest  teenitud tulult ka tulumaksu. Selleks, et võimalikult operatiivselt ja väikese ajakuluga kindlaks teha, kas välisriigi ettevõtja peab teenitud kasumilt (tuluallikatulult) tulumaksu maksma, on riigid kehtestanud rida kontrolli ja maksude kogumise meetodeid.

Ehitustööde teostamisel Soome Vabariigi territooriumil, tuleb Eesti ettevõttel ennast registreerida Soome ettemaksuregistrisse või siis taotleda Soome maksuhalkdurilt 0% tulumaksukaart.

• Kui ettevõttel on Soomes vaid üksikud tööülesanded, mille kohta on olemas ka tellimuslepingud, on võimlaik taotleda tulumaksukaarti, millel kinnipeetava maksu määr on 0%. Maksukaart on tähtajaline ja antakse konkreetse lepingu aluselt tehtavate tööülesannete jaoks.  
• Kui aga ettevõtte tegevus on suuremahulisem ja tegemist on pideva tegevusega Soomes, mille kõigi kohta ei ole veel lepinguid sõlmitud, siis tuleb Eesti ettevõttel ennast registreerida Soome ettemaksuregistris. 

Ettemaksuregistris registreerimisel antakse Eesti äriühingule Soome äriregistri kood (registri andmeid on võimalik kontrollida elektroonselt). Registreerimine Soome ettemaksuregistris ei muuda Eesti ettevõtet automaatselt Soome maksumaksjaks.

0% maksukaardi või ettemaksuregistris registreerimine on vajalik seepärast, et paljude tegevuste korral (sh ehitustegevus) on teenuse tellija kohustatud nendelt mitteresidendist teenuse osutajatelt, kes ei ole ettemaksuregistris registrerritud või kes ei ole taotlenud 0% maksumäära, kinni pidama 13% tulumaksu. Kui teenuse osutajaks on aga füüsilisest isikust ettevõtja, on kinnipeetavaks maksumääraks 35%.

Nii 0% maksukaardi taotlemisel, kui ka ettemaksuregistris registreerimisel, tutvub Soome maksuhaldur Eesti ettevõtte tegevusega Soomes. Välisriigis tegutsedes on väga oluline lepingu kesvuse aeg, kus on teenuse osutamise asukoht, missugused on töötajate lepingulised tingimused, kelle korraldustele ja kontrollile nad alluvad ja missugune on teenuse osutamist reguleeriva lepingu tingimusted. Saadud info alusel hindab Soome maksuhaldur, kas ettevõtjal tekib Soomes püsiv tegevuskoht või on tegemist tööjõurendiga ja kas Eesti ettevõte muutub sellistel tingimustel teenust osutades ka reaalselt Soomes tulumaksu maksjaks või mitte.   

Kui maksuhalduri hinnangul püsivat tegevuskohta ei teki ja ei tegeleta ka tööjõurendiga, ning teenuse osutamine on lühiajaline, siis antakse ettevõtjale 0% maksukaart või siis registreeritakse ettevõtja registris, mis vabastab teenuse tellija tulumaksu kinnipidamise kohustusest.

Pikaajalisema, tegevuse korral  tuleb arvestada, et juba ettemaksuregistris olevale ettevõtjale saadab Soome maksuhaldur üldreeglina  üks kord aastas Soomes toimuva tegevuse kohta rida küsimusi,  millele vastamata jätmise korral ettevõtja registrist kustutatakse. 

Olemasoleva info ja küsimustele esitatud vastuste ning edastatud lepingute alusel hindab Soome maksuhaldur, kas Eesti ettevõtjal on hilisema tegevuse või siis uute lepingute alusel hiljem tekkinud Soomes tulumaksu maksmise kohustus või mitte. 

Taotlus/avaldus registrisse kandmiseks tuleb esitada hiljemalt enne maksustamise algust. Kui seda pole tehtud või kui ettevõtja on rikkumistest tingitult ettemaksuregistrist kustutatud, peab teenuse eest arve tasumisel teenuse tellija  kinni tulumaksu 13%.

Kui tulumaks on juba kinni peetud

Olukorras, kus teenuse eest makstakse enne kui Eesti ettevõte on kantud ettemaksu registrisse või enne kui on antud tulumaksukaart, tuleb teenuse eest tasumisel tuluallikamaks 13% kinni pidada.   Kui Soomel puudub maksustamisõigus, siis on Eesti ettevõttel (ettevõtjal) õigus taotleda enammakstud tuluallikamaksu tagastamist.

Maksu tagastamisel on kaks varianti:

• maksu kinni pidanud Soome ettevõte tagastab kinnipeetud tulumaksu aga seda ainult olukorras, kus Soome maksuhaldur on Eesti ettevõttele tagasiulatuvalt väljastanud 0% tulumaksukaardi.
• Maksu tagastab Soome maksuhaldur ja seda Eesti ettevõtte poolt esitatud taotluse alusel.

Ehitusteenuse käibemaksuga maksustamisest

Ehitusteense käibemaksuga maksustamine sõltub konkreetselt selles riigis kehtivast maksuseadusandlusest, kus ehitusteenust osutatakse. Samas võib arvestada, et ehitustegevuse maksustamise üldpõhimõtted on liikmesriikides sarnased. Erinevused on vaid nüanssides, milleks võib olla ehitusteenuse pikkus enne registreerimise kohustust, varasem teavitamise kohustus vmt. 

Eesti ettevõtte ehitusteenuse käibemaksuga maksustamine Soomes

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine sõltub sellest, kellele ehitusteenust osutatakse ja kas teenuse osutaja on Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud.

Üldreeglina, kui Eesti ettevõte (käibemaksukohustuslane), millel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta ja mis osutab ehitusteenust Soome käibemaksukohustuslasele, tekib Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus, kui tegevus ühel objektil või mitmel järjestikusel  objektil kestab kauem kui üheksa kuud. Kui tegevus on kestnud lühemat aega, siis äibemaksukohustusklaseks registreerimise kohustust ei teki.

Kui  ehitusteenuse tellijaks on eraisik või isik, kes ei ole Soomes registreeritud käibemaksukohustuslaseks, peab Eesti ettevõte end kohe teenuse osutamise alguses Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerima ja deklareerima käibed ning maksma Soomes tekkivalt käibelt käibemaksu Soome.

Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekib teenuse osutamise alguses ka siis, kui Eesti ettevõte ei ole registreeritud üheski liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks.

Seega võib tekkida olukord, kus Eesti äriühing on registreeritud käibemaksukohustuslaseks nii Eestis kui ka Soomes või siis ainult Soomes. Mõlemas riigis registreerimise korral  tekivad äriühingul   käibemaksukohustuslase õigused ja kohustused kahes riigis. Ettevõtja peab oma raamatupidamisarvestuses kajastama ettevõtluse käibe ja mahaarvatava sisendkäibemaksu selliselt, et oleks selgelt eristatav, missugused käibed deklareeritakse Eestis ja missugused Soomes. Eesti käibedeklaratsioonil saab sisendkäibemaksuna deklareerida ainult Eestis registreeritud käibemaksukohustuslastelt  ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade ja teenuste eest  tasumisele kuuluva käibemaksu ja Soome käibedeklaratsioonil deklareeritakse ainult Soome käibemaksukohustuslastelt soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuusuv Soome käibemaks.

Eestist Soome ehitustegevuse tarbeks viidud kaubad

Kui Eesti ettevõte (käibemaksukohustuslane) on end registreerinud ka Soomes käibemaksukohustuslaseks, siis seal toimuva ettevõtluse tarbeks Eestist Soome  viidud kaubad tuleb deklareerida Eesti käibedeklaratsioonil ühendusesisese kauba käibena ja kauba saajaks on  Soome käibemaksukohustuslase numbriga Eesti ettevõte.

Kuna tegemist on ühendusesisese kauba võõrandamisega, siis Eesti äriühing deklareerib Soome maksuhaldurile kauba soetamist Eestist ja kuna ta hakkab kasutama saadud kaupu maksustatava käibe tarbeks, tekib Soome käibedeklaratsioonil ka pöördsisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Need seadmed ja tööriistad, mis viiakse Soome ajutiselt  töövahenditena (tegemist ei ole kaup), ei kuulu deklareerimisele ühendusesisese käibena, sest Soomes töö lõppedes peaks need seadmed Eestisse tagasi toodama. Juhul, kui algselt töövahendina kasutatav põhivahend või tööriist hiljem Soomes võõrandatakse, tuleb selle kuu käibedeklaratsioonil, mil põhivahend kaubana Soomes müüakse, kajastada ka seadme ühendusesisese käibena Eestist Soome. Soome käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesisene kauba soetamine ja samas kauba (seadme) tavapärane müük Soomes.

Soomes ehitusega seotud kaupa müües või teenust osutades tuleb arvestada, et maksumääraks on 22%. 

Kauba ja teenuste soetamine Soomest

Ehitustegevuse käigus võidakse soetada ka Soomest ettevõtluseks vajalikku kaupa (naelad, värvid, liimid, jmt) ja ka ehitustegevuseks vajalikku teenust. Kui Soome ettevõte müüb Soomes käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõtjale Soomes toimuva tegevuse tarbeks kaupa või teenust, siis lisab ta käibele Soome käibemaksu (ALV).  Eesti ettevõtjal, kes on Soomes registreeritud käibemaksukohustuslaseks,  tekib ettevõtluse tarbeks Soomest soetatud kaupade ja teenuste soetamisel makstud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus Soome käibedeklaratsioonil (tuleb arvestada Soome käibemaksuseaduses sätestatud erisustega).  

Sisendkäibemaksu mahaarvamine on õigus,  mitte kohustus. Kuid arvestage, et mainitud õiguse mittekasutamine tekitab ettevõttele suurema käibemaksu tasumise kohustuse.   

Kokkuvõte

Enne välisriigis ehitusteenuse osutamisega alustamist on igati mõistlik tutvuda teenuse osutamise kohas kehtestatud reeglitega. Mõnikord õigeaegne registreerimine või  teavitamine on täieliku maksuvastuse aluseks. Hilisem tegutsemine ei pruugi aga anda samaväärseid tulemusi ning üldreeglina on palju aeganõudvam ja ka kallim.