Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat Vahur Kivistik esindas klienti positiivses kohtuvaidluses Riigikohtus haldusasjas nr 3-3-1-48-10, milles käsitleti maksuvõla ajatamise lubatavust, kui maksuotsuse täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud. 

Riigikohus asus 25.04.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-10    seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võta ära maksukohustuslasele soodsate abinõude rakendamise võimalust. Maksuvõla ajatamine   kui maksukohustuslasele soodsa sisuga otsuse tegemine on lubatud ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal.

Samuti on Riigikohus selgitanud ajatamisotsuse võimalikke lisatingimusi, esialgse õiguskaitse mõju ajakava täitmisel ning õiguskaitse määrusele esitatavaid nõudeid. 

Uue perekonnaseaduse (PKS) rakendussätetest (§ 211) tuleneb, et kui enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse varasemalt sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates PKS jõustumisest (st. alates 01.07.2010) varaühisuse kohta sätestatut. Varaühisus vastab oma sisult ja mõttelt vanas perekonnaseaduses sätestatud seadusjärgsele abieluvarareziimile, mille puhul kuulusid ühisvarasse kõik abielu kestel soetatud esemed ja muud varalised õigused (v.a. seaduses toodud erandid).

1. juulil 2010 jõustus uus perekonnaseadus (PKS) mis vahetas välja 1995 aastast kehtinud senise perekonnaseaduse. Viimane põhines olulises ulatuses nõukogudeaegse Abielu- ja perekonnakoodeksi (APEK) sätetel, mistõttu seda sageli nimetatigi APEK-i modifitseeritud variandiks.

Kuna hagiga kohtusse pöördumise aluseks on isiku rikutud või vaidlustatud õiguste kaitse, siis tuleb ka elatisenõude esitamisel eeldada olukorda, kus seadusega sätestatud ülalpidamiskohustust selleks kohustatud isiku poolt vabatahtlikult ei täideta. Erinevalt senikehtinud PKS-st on ülalpidamist vajav abikaasa õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega, saab ülalpidamist enne täisealist last ja muid sugulasi ning see ei ole enam seotud varasemas seaduses toodud kindlate alustega. Abikaasat tuleb ülal pidada igal juhul kui too ei suuda tulla ning abikaasa ülalpidamise juures ei mängi enam rolli kohustatud isku varaline olukord; sarnaselt alaealiste lastega on ülalpidamiskohustuslik abikaasa kohustatud jagama abivajava abikaasaga kõiki olemasolevaid vahendeid.

Praktikas ei ole harvad juhtumid, kui eraisik on otsustanud tühjana seisvad ruumid või korteri anda juriidilise isiku kasutusse. Sõltuvalt üüritehingu tingimustest ja sisust võivad olla erisused maksustamise tagajärgedes.

Käesolevas artiklis on käsitletud mõningaid olulisemaid aspekte, mida selliste üüritehingute juures silmas pidada.

Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot. Nimetatud sätte sõnastusest järeldub, et kapitali suurus ei ole konstantne suurus ning see võib olla seadusega sätestatud miinimumist kõrgem ning tekitab küsimuse, milleks ja millal oleks otstarbekas või lausa kohustuslik osakapitali suurust muuta. Paljuski tundub osakapital vaid number, mille määramine on osaühingu asutamisel kohustuslik. Käesoleva artikli eesmärk on avada osakapitali erinevate funktsioonide kaudu põhjused, miks ja millal on mõnikord otstarbekas või lausa kohustuslik muuta osakapitali suurust, millised on erinevad alternatiivid kapitali suuruse muutmisele.

Tavapäraselt kuuluvad maksustamisele kulutused või väljamaksed, mis ei ole tehtud äriühingu huvides ning seotud tema ettevõtlusega. Riigikohus sisustas hiljutises lahendis 02.02.2011 kohtuasjas 3-3-1-89-10 (Kelmari Invest OÜ) ettevõtlusega seotud kulu mõistet olukorras, kui kulutus on tehtud teise äriühingu huvides. 

01.01.2011 hakkas kehtima muudetud riigihangete seadus (RHS), millega püütakse muuta selgemaks seni kehtinud sätteid, samas on püütud ühtlustada kehtivat õigust. Üheks näiteks, mis ilmestab seadusandja püüdu kaotada senine olukord, kus riigihankeõigus oli Eesti õigussüsteemis oma reeglite poolest eraldiseisev õiguse osa, on maksuvõlg hankemenetlusest kõrvaldamise alusena. Olulised muudatused viidi sisse ka alltöövõtjate, tähtaegade, hankelepingu tühisuse ja vaidlustusmenetluse osas.

Kuni 31.12.2010 kehtinud RHS redaktsiooni § 38 lg 1 p 4 sätestas, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud.
 

Riigihangete seadus (RHS) sätestab hankijale hangetest teavitamise kohustuse tulenevalt hankemahust ehk eeldatavast hanke maksumusest.

RHS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi  riigihanke piirmäär) käesoleva seaduse tähenduses on 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot.

RHS § 28 lg 1 sätestab, et avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi alustamiseks esitab hankija registrile registri veebilehe kaudu hanketeate.

Üheks peamiseks veaks, mis üha sagedamini riigihangetes ette tuleb, on pakkumuse esitamine teades, et kõikidele hanketeates ja hankedokumendis seatud tingimustele ei vastata või hange on avastatud liiga hilja ning osa dokumentidest jäetakse esitamata.

Viimasel ajal on maksuhaldur asunud järjest rohkem andma vastutusotsuseid, millega  nõutakse äriühingu võlad sisse juhatuse liikmetelt. Alljärgnevalt on käsitletud vastutusotsuse andmise aluseid ning juhatuse liikme vastutuse eelduseid.